Ketamiin

Ketamiin

Ketamiin on mitteklassikaline dissotsiatiivne psühhedeelikum ja anesteetikum. Suuremates annustes on  ketamiinil teadvusekadu (üldanesteesiat) tekitav toime. Sellest väiksemates kogustes võib ketamiin aga tekitada ebatavalisi teadvusseisundeid.

Illustratiivne pilt loodud Midjourney abil

Tutvustus

Tutvustus

Ketamiin arendati esmalt välja fentsüklidiini (PCP, nn "inglitolm") analoogina USA ravimiettevõttes Parke Davis Company. PCP on ketamiinile sarnase keemilise struktuuri ja mõjuga inimorganismile. Lühikest aega kasutati seda ka anesteetikumina.  PCP-l selgusid aga kiiresti mitmed ebasoodsad kõrvaltoimed: ravim põhjustas deliiriumit, krampe ja sõltuvust, mistõttu hakati otsima sarnase efektiga ravimit, mis oleks ohutum¹⁻².

Ketamiini sünteesis esmakordselt 1962. aastal Calvin Stevens ja seda hakati kasutama anesteetikumina esialgu veterinaarias ning sõduritel Vietnami sõjas. Ametliku näidustuse anesteetikumina sai see 1970. aastal. Samal ajal algas ka ketamiini kasutamine mittemeditsiinilistel eesmärkidel.

Terapeutiline kasutus ja teadus

Terapeutiline kasutus ja teadus

Esimene uuring ketamiini kasutamisest depressiooni ravis avaldati 2000. aastal³. Laiemat tähelepanu tõi ketamiinile 2006. aastal avaldatud uuring, mis näitas ketamiini kiiret ja tugevat efekti depressiooni ravis⁴. Sellest alates tõusis psühhiaatrias ja neuroteadustes hüppeliselt huvi ketamiini kui võimaliku uue põlvkonna antidepressiivse ravimi vastu. Ketamiini hakati kasutama meditsiinilises praktikas eelkõige ravile allumatu depressiooni puhul. Nüüdseks on ketamiini kasutamine sel eesmärgil maailmas suhteliselt laialt levinud. 

Tavaliselt manustatakse ketamiini aeglase veenisisese infusioonina. Ketamiini baasil arendatud ravim Spravato (esketamiini sisaldav ninasprei) sai USA Toidu- ja Ravimiameti (FDA) poolt ametliku näidustuse ravile allumatu depressiooni raviks 2019. aastal. Ravim on kasutusel ka Eestis ning on 2022. aasta alguses kantud Tervisekassa poolt soodustusega ravimite nimekirja.

Mõjud

Mõjud

Kestus: peamised mõjud kestavad sõltuvalt manustamisviisist 1-5 tundi. 

Dissotsiatsioon: ketamiini üks peamine toime on tajutud eraldumine mõtetest, tunnetest, reaalsusest ja kehalistest aistingutest. Kuigi meele funktsioonid suuremalt jaolt säilivad, kogetakse neid tihti kõrvaltvaatajana ja nendega kogemuslikult identifitseerimata. Suurte koguste puhul võib esineda täielikku eraldumist reaalsusest (nn K-hole’i).

Kehataju muutused: ketamiin tekitab erinevaid füüsilise taju muutuseid. Kehaliigutuste kontrollimine võib olla raskendatud, kehatunnetus võib olla kergem, raskem või muudel viisidel muutuda. Suuremate koguste puhul võib kogeda ka täielikku tajutavat eraldumist oma kehast.

Vähenenud valutaju: ketamiin võib tuimestada kehataju ning vähendada valu.

Tajumuutused: võib esineda lihtsamaid visuaalseid muutuseid nagu näiteks udune nägemine ja lihtsamad geomeetrilised nägemistaju muutused. Lisaks võib ette tulla kuulmistaju muutusi. Suuremate koguste puhul võib esineda hallutsinatsioone.

Emotsionaalsed muutused: ketamiin tavaliselt vähendab negatiivsete emotsioonide intensiivsust ja võib tekitada füüsilist eufooriat ning tugevat rahutunnet. Harvadel juhtudel võib esineda ka tugevaid negatiivseid emotsioone (lein, paanika).

Vähenenud sotsiaalsus: võib esineda vähenenud tahet inimestega suhelda.

Enesetaju muutused: esineda võib mina-tunde vähenemist või täielikku kadu (nn egohajumist või egosurma). Sellega kaasneb sageli enesega seonduvate mõtete tähtsuse vähenemine. Teisalt võib täheldada ka hoopis mina-tunde võimenemist.

Aja- ja ruumitaju muutused: tavaline aja- ja ruumitunnetus võib muutuda või täielikult kaduda.

Vaimsed kogemused: võib esineda müstilisi või spirituaalselt tähendusrikkaid kogemusi. Ketamiini puhul raporteeritakse tihti kogemusi, mis sarnanevad nn surmalähedaste või kehaväliste kogemustega. Surmalähedased kogemused on spetsiifilised teadvuskogemused, mis võivad esineda eluohtlikku olukorra või vigastuse puhul, aga ka füüsilise riski puudumisel. Näiteks võib surmalähedane kogemus ilmneda minestamisel, intensiivsete negatiivsete emotsioonide kogemisel, mediteerimise või erinevate psühhoaktiivsete ainete tarvitamisel.  Üldiselt on sellised kogemused positiivse emotsionaalse tooniga⁵. Selliste kogemuste puhul võidakse muuhulgas tunda tugevat rahu, kohtuda surnud lähedastega või näha oma elu silme eest läbi jooksmas.

Muutused mõtlemises: mõtlemine võib olla ebatavaline või tavapärasest abstraktsem. Dissotsiatiivsete ainete puhul on tavapärasem ka mõtlemise aeglustumine või peatumine ning raskused mõtlemisega.

Füüsilised mõjud: sagedasti esinevad uimasus ja unisus ning vererõhu tõus. Võib esineda ka iiveldust, raskusi kõnelemisel ning tasakaalu- ja koordinatsioonihäireid.

Mälu halvenemine: ketamiin võib vähendada nii lühi- kui ka pikaaegset mälu. Suuremate koguste puhul võib esineda ka amneesiat (mälulünkade tekkimist).

Võimalikud negatiivsed mõjud: ärevus, paranoia ja hirmutavad hallutsinatsioonid (nn "halb trip"), eriti suuremate annuste puhul, mis ei tekita täielikku teadvuse kaotamist.

Ohud

Ohud

Füüsilised ohud

Füüsilised ohud

Iiveldus: ketamiin võib tekitada iiveldustunnet ning oksendamist.

Tasakaalu ja koordinatsiooni kaotus ning halvenenud kontroll lihaste üle, mis võivad suurendada vigastuste ohtu.

Vererõhu tõus: ketamiin võib tõsta vererõhku, mis võib olla ohtlik südameprobleemidega inimestele.

Maksa-, neeru- ja põiekahjustused: kroonilisel kasutamisel võib ketamiin kahjustada maksa, põie ja neerude talitlust.

Neurotoksilisus: kuigi praegu puuduvad kvaliteetsed inimuuringud, on loomkatsed näidanud, et suurte koguste ja/või sagedal ketamiini tarbimisel võib olla kahjulik mõju aju talitlusele.

Füüsiline sõltuvus: ketamiini regulaarne kasutamine võib tekitada füüsilist sõltuvust, mis võib pärast tarvitamise lõpetamist väljenduda võõrutusnähtudes (nt ärevus, higistamine, värisemine ja südamepekslemine).

Psühholoogilised ohud

Psühholoogilised ohud

Ärevuse, paranoia või paanikahoogude tekkimine, eriti kõrgemates annustes: sellised ebameeldivad kogemused võivad ka pikaajaliselt pärast kogemust tekitada ärevust ja depressiooni.

Ajutised meeleolumuutused, mis võivad olla äärmuslikud ja ebameeldivad.

Kognitiivsete võimete ja heaolu langus: krooniline ketamiini tarvitamine võib tekitada meeleolulangust ning häirida mälutegevust.

Sõltuvus: negatiivsete emotsioonide tuimestamise ja tugeva rahutunde tekitamise tõttu on ketamiinil kõrge potentsiaal psühholooglise sõltuvuse tekitamiseks.

 Kasutamine sobimatutes keskkondades või ilma usaldusväärse ja professionaalse järelvalveta võib põhjustada ohtlikke olukordi. Kuna ketamiin võib tuimestada kehataju ja vähendada valuaistingut, võib tõusta ka vigastuste oht.

SA TAIP kodulehe „Psühhedeelikumid“ tekstid on valminud koostöös Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi nooremteaduri Karl Kristjan Kaupiga.

Kasutatud kirjandus

Kasutatud kirjandus

Erinevad psühhedeelikumid

Erinevad psühhedeelikumid

Täpsemad kirjeldused erinevatest psühhedeelikumidest, nende mõjudest, tänapäevastest teadusuuringutest psühhedeelikumidega ja palju muud.

Sihtasutus Teraapia Arenduseks ja Innovatsiooniks Psühhedeelikumidega

info@sataip.ee

Sihtasutus Teraapia Arenduseks ja Innovatsiooniks Psühhedeelikumidega

info@sataip.ee

Sihtasutus Teraapia Arenduseks ja Innovatsiooniks Psühhedeelikumidega

info@sataip.ee