LSD

D-lüsergiinhappe dietülamiid (LSD, LSD-25) on poolsünteetiline klassikaline psühhedeelikum.
Esmakordselt sünteesis selle Šveitsi ravimiettevõtte Sandoze keemik Albert Hofmann 1938. aastal.

LSD

D-lüsergiinhappe dietülamiid (LSD, LSD-25) on poolsünteetiline klassikaline psühhedeelikum.
Esmakordselt sünteesis selle Šveitsi ravimiettevõtte Sandoze keemik Albert Hofmann 1938. aastal.

Illustratiivne pilt loodud Midjourney abil

Tutvustus

Tutvustus

D-lüsergiinhappe dietülamiid (LSD, LSD-25) on poolsünteetiline klassikaline psühhedeelikum. Esmakordselt sünteesis selle Šveitsi ravimiettevõtte Sandoze keemik Albert Hofmann 1938. aastal¹. Ta otsis teraviljadel parasiteerivast tungalterast (Claviceps purpurea) ainet, mis stimuleeriks vereringet². Sellist toimet LSD-l ei olnud ning aine vajus unustusehõlma. 

Mõned aastad hiljem tärkas Hofmannil aga vaistlik eelaimus, mis pani ta LSD-d uuesti sünteesima. Ta enda sõnade järgi on see äärmiselt tavapäratu, et keemialaboris mõnda kõrvale heidetud ainet uuesti sünteesitakse. Just seda ta aga tegi ning seejärel toimus midagi ebatavalist. 

1943. aasta 16. aprillil sattus väike kogus LSD-d kogemata tavapäraselt väga hoolika Hofmanni organismi. Peatselt haaras teda tugev rahutus ja kerge peapööritus ning ta otsustas tööpäeva varakult lõpetada. 

Hiljem kodus pikutades tundis ta “mitte-ebameeldivat” joovastust. Ta nägi silmade sulgemisel fantastilisi kujutlusi ja kaleidoskoopilist värvidemängu. See juhus ajendas teda kolm päeva hiljem LSD-d uuesti katsetama. 

Ta manustas 250 μg LSD-d, mis oleks muude sel ajal tuntud ravimite seas olnud äärmiselt väike kogus. LSD puhul oli tegemist aga keskmisest suurema kogusega, sest ainel on märkimisväärne psühhoaktiivne toime juba 75 μg juures. 

Uuel katsetusel olid eelmainitud tajumuutused veelgi tugevamad ning ta palus oma kolleegil ennast koju saata. Kuna sõjaaja piirangute tõttu polnud ühtegi autot sel hetkel saadaval, võtsid nad kodutee ette jalgrattaga. 

Hofmanni esimene ettekavatsetud LSD kogemus hakkas jõuliselt ja hirmuäratavalt tunda andma just selle rattasõidu jooksul. Seetõttu nimetatakse 19. aprilli rahvasuus ka jalgrattapäevaks (ingl k bicycle day). Äärmiselt ebatavalisele rattaretkele vaatamata jõudis mees ohutult koju, kus ta heitis voodisse puhkama ja kutsus endale arsti. Ta küsis naabritelt piima, sest kartis, et võib olla end eluohtlikult mürgitanud.  

Esemed ja inimesed ta ümber muutusid groteskseteks ja hirmutavateks. Hofmann hakkas kartma, et on hulluks minemas. Teda külastanud arst ei leidnud aga mehe terviseseisundis peale äärmiselt laiade pupillide midagi muud ebatavalist. Vaikselt hakkas ka kogemus võtma meeldivamaid toone ning ta nägi seekord veelgi tugevamaid fantastilisi ja värvilisi kujundeid. 

Järgmisel päeval ärgates tundis ta oma aias jalutades värsket elujõudu ja heaolu. Tema enda sõnade järgi: “Maailm oli otsekui uuesti loodud.” Nii sai alguse LSD vastuoluline ja vaheldusrikas seiklus inimkonna ajaloos.

Terapeutiline kasutus ja teadus

Terapeutiline kasutus ja teadus

Sarnaselt teistele psühhedeelikumidele on ka LSD-d viimase kahe kümnendi jooksul aina põhjalikumalt uuritud. Kuna LSD toime kestab väga pikalt (teraapias kasutatavate annuste puhul kuni 12 tundi), on LSD terapeutilist kasutamist praeguseks uuritud psilotsübiini ja MDMA-ga võrreldes vähem. 

Esialgsed uuringud on leidnud sümptomite vähenemist eluohtliku haigusega kaasnevate psühholoogiliste häirete puhul³. Lisaks on üks hiljuti avaldatud II faasi uuring leidnud ka kasulikku mõju ärevushäirete ravis⁴. See on praeguseks LSD terapeutilist toimet hindavatest kliinilistest uuringutest suurim (n = 42)  ja metodoloogiliselt tugevaim. Sealjuures on tegemist esimese LSD-ga sooritatud kliinilise uuringuga, kus osalesid ka ärevushäire patsiendid, kellel pole eluohtlikku või rasket haigust (n = 22). Leiti, et 65% LSD-d saanud patsientidest langesid ärevushäire sümptomid rohkem kui 30% vähemalt ühel hindamisel uuringu jooksul. Platseebot saanud patsientide hulgas esines sellist sümptomite vähenemist vaid 9%.

Samuti leiti, et ärevuse ja depressiooni vähenemine tänu kahele LSD-ga toetatud teraapia sessioonile võib olla pikaajaline. 42% LSD-ga toetatud teraapias osalenud patsientidest olid ärevushäire sümptomid langenud pärast 16 nädalat rohkem kui 30%. Platseeboga toetatud teraapia puhul esines seda vaid 10% patsientidest.

2020. aastal avaldatud ülevaateartikkel leidis 11 juhuslikustatud ja kontrollitud kliinilist uuringut LSD kasutamisest psühhiaatrias⁵. Nendest uuringutest 10 sooritati enne 1960ndate lõppu ja kuigi mitmetel on metodoloogilisi kitsaskohti, viitavad nende uuringute tulemused LSD ravivale toimele.  50ndatel ja 60ndatel oli LSD peamine teaduses uuritav psühhedeelikum. Lisaks välja toodud 11 uuringule oli 1963. aastaks LSD kohta avaldatud üle tuhande teadusartikli⁶ ning teaduslik huvi LSD vastu on viimasel kahekümne aasta jooksul aina tõusnud. Toonased uuringud viitavad sellele, et LSD-l on potentsiaali ravida ka depressiooni ning heroiini ja alkoholi tarvitamishäireid⁵ ⁷.

Mõjud

Mõjud

Kestus: peamised mõjud kestavad tavaliselt 6-12 tundi

Visuaalsed muutused: värvid võivad tunduda erksamad, objektid ja pinnad võivad tunduda lainetavat või hingavat. Tihti nähakse geomeetrilisi mustreid ja illusioone ning suuremate koguste puhul võidakse näha ka hallutsinatsioone.

Tajumuutused: lisaks nägemismeele muutustele võib esineda ka kuulmis- ja kompimistaju muutuseid. Harvem võib esineda ka maitsetaju muutuseid. Sage on ka sünesteesia (erinevate meelte “segunemine”).

Enesetaju muutused: esineda võib mina-tunde vähenemist või täielikku kadu (nn egohajumist või egosurma). Tihti kogetakse seda füüsilise kehataju hajumise, sulamise või purunemisena. Sellega kaasneb sageli enesega seonduvate mõtete tähtsuse vähenemine ja ühendustunne teiste inimeste või ümbritsevaga.

Emotsionaalsed muutused: LSD võib esile kutsuda intensiivseid emotsioone, alates suurest õnnetundest kuni sügava kurbuseni.

Aja- ja ruumitaju muutused: tavaline aja ja ruumi tunnetus võib muutuda või täielikult kaduda.

Vaimsed kogemused: võib esineda müstilisi või vaimselt tähendusrikkaid kogemusi.

Muutused mõtlemises: muutused mõtlemises - mõtlemine võib olla ebatavaline või tavapärasest abstraktsem. Tihti kirjeldatakse uudsete seoste leidmist ja suurenenud võimekust kogeda erinevaid vaatenurki. Tõusta võib ka meeleteadlikkus (ingl k mindfulness).

Võimalikud negatiivsed mõjud: ärevus, paranoia ja hirmutavad hallutsinatsioonid (nn halb trip), eriti suurte annuste puhul.

Füüsilised mõjud: sagedasti esinevad laienenud pupillid, mõõdukalt kiirenenud südamerütm, vererõhu tõus ja iiveldus. Võib esineda ka peavalu ja koordinatsioonivõime muutuseid.

Psühhedeelne järelsära (ingl k afterglow):  tavapärane on mõni päev kuni mõni nädal pärast psühhedeelset kogemust tunda kõrgenenud meeleolu ja -teadlikkust, energilisust ja sotsiaalsust8.

Pikaajalised mõjud:  LSD võib tekitada püsivaid muutusi isiksuses ja tajuviisis. LSD tekitatud isiksuse muutuseid on seni uuritud võrdlemisi vähe ja uuringute tulemused on vastuolulised. Sellegipoolest viitavad esmased uuringud, et LSD võib tõsta avatust ja kohusetundlikkust⁹⁻¹⁰.

Ohud

Ohud

Füüsilised ohud

Füüsilised ohud

Iiveldus ja oksendamine: LSD võib tekitada iiveldustunnet ning oksendamist.

Pearinglus ja koordinatsioonihäired, mis võivad suurendada vigastuste ohtu.

Südame löögisageduse ja vererõhu tõus: LSD võib stimuleerida südametegevust, mis võib olla ohtlik südameprobleemidega inimestele.

Harvadel juhtudel võib esineda krambi- või epileptilisi hoogusid. Oht võib olla suurem inimestel, kellel on sarnaseid hooge varem esinenud.

LSD pähe on müüdud ka muid sarnase toimega sünteetilisi uurimiskemikaale, mis võivad olla märkimisväärselt ohtlikumad. Tuntuimad on NBOMe tüüpi ained, mis võivad isegi tavapärastes annustes tekitada inimorganismile märkimisväärset kahju ja olla koguni eluohtlikud.

Psühholoogilised ohud

Psühholoogilised ohud

Ärevuse, paranoia või paanikahoogude tekkimine, eriti kõrgemates annustes. Sellised ebameeldivad kogemused võivad ka pikaajaliselt pärast kogemust tekitada ärevust ja depressiooni.

Ajutised meeleolumuutused, mis võivad olla äärmuslikud ja ebameeldivad.

Psühhootilise episoodi tekkimine, eriti inimestel, kellel on eelsoodumus vaimse tervise probleemidele.

Enesekontrolli ja reaalsustaju kadumine, mis võib viia ohtliku käitumiseni.

Kuigi LSD ei ole füsioloogiliselt sõltuvust tekitav nagu mõned teised psühhoaktiivsed ained, võib harvadel juhtudel esineda psühholoogilist sõltuvust. 

Kasutamine sobimatutes keskkondades või usaldusväärse ja professionaalse järelvalveta võib põhjustada ohtlikke olukord.

SA TAIP kodulehe „Psühhedeelikumid“ tekstid on valminud koostöös Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi nooremteaduri Karl Kristjan Kaupiga.

Kasutatud kirjandus

Kasutatud kirjandus

Erinevad psühhedeelikumid

Erinevad psühhedeelikumid

Täpsemad kirjeldused erinevatest psühhedeelikumidest, nende mõjudest, tänapäevastest teadusuuringutest psühhedeelikumidega ja palju muud.

Sihtasutus Teraapia Arenduseks ja Innovatsiooniks Psühhedeelikumidega

info@sataip.ee

Sihtasutus Teraapia Arenduseks ja Innovatsiooniks Psühhedeelikumidega

info@sataip.ee

Sihtasutus Teraapia Arenduseks ja Innovatsiooniks Psühhedeelikumidega

info@sataip.ee