16.-23. jaanuaril toimus Šveitsis MAPSi (Multidisciplinary Association for Psychedelic Studies) rahvusvahelise terapeutide koolitusprogrammi raames MDMAga toetatud teraapia väljaõpe. Seda aitas kohapeal korraldada Šveitsi psühhedeelikumidega toetatud teraapia võrgustik PATTERN (Psychedelic Assisted Therapy Training and Education Research Network). Väljaõppe eesmärk oli anda ülevaade MAPSi metoodilisest raamistikust ja traumafookusega teraapiatöö põhimõtetest MDMAga toetatud teraapia kliiniliste uuringute kontekstis.

Dr Viljar Veede sõnul oli väljaõppel osalemine loomulik samm tema professionaalses arengus. Ta on mitu aastat Eestis töötanud muutunud teadvusseisunditega ketamiiniga toetatud teraapia kontekstis. Väljaõpe andis võimaluse tundma õppida MDMAga toetatud teraapia struktuuri ja protsessi – milline on sessioonide ülesehitus ja sisu, milline roll on terapeutidel ning kuidas tagatakse turvaline keskkond. 

Samuti oli osalemine strateegiline samm vastava erialase pädevuse kasvatamiseks Eestis. „Kui soovime tulevikus luua Eestis võimalusi uute teraapiavormide kasutusele võtmiseks, vajame selleks teadmisi ja oskusi. Selliseid väljaõppevõimalusi ei teki sageli ning oluline on näha oma silmaga, kuidas kogu see protsess on üles ehitatud,“ selgitas ta. 

Lisaks pidas ta väärtuslikuks võimalust suhelda otse rahvusvaheliste ekspertidega ja kuulda, millised on valdkonna tulevikusuunad.

Väljaõppe ülesehitus ja sisu

Väljaõpe kestis ühe nädala ja hõlmas ligikaudu 50 tundi kohapealset õpet, millele eelnes umbes 15 tundi veebipõhist õpet. Dr Veede sõnul olid päevad intensiivsed ning kestsid sageli hommikust õhtuni. „Päevad olid väga pikad – enamik neist olid kaksteist–kolmteist tundi,” kirjeldas ta.

Õppetöö ülesehitus oli mitmekesine: programmi kuulusid loengud, küsimuste-vastuste arutelud, grupi- ja paaristööd. Eriti mõjusad olid õppevideod seanssidest. „Me nägime tundide kaupa päris seansse ja ka seda, mis sai inimestest pärast teraapiat, paar aastat hiljem.“ Dr Veede tõi esile, et kahe aasta järel tehtud järelhindamised olid eriti kõnekad – näha oli, kuidas algselt väga intensiivse kogemuse järel toimus aja jooksul paljude uuringutes osalenute vaimse tervise edasine stabiliseerumine ning elukvaliteedi paranemine. See kinnitas selgelt, et tervenemine on protsess ning võib jätkuda kuid või aastaid pärast teraapia lõppemist. Videod aitasid mõista ka terapeutilise protsessi sügavust ja intensiivsust ning samuti näha, millist professionaalset ja emotsionaalset valmisolekut selline töö terapeudilt eeldab. 

Väljaõppe metoodiliseks keskpunktiks oli inner-directed approach, mille fookuses on patsiendi subjektiivse kogemuse kulg. Dr Veede sõnul tähendab see lähenemine eelkõige tähelepanu suunamist inimese isiklikule sisekogemusele. „Selles protsessis inimene ei väldi keerulisi emotsioone, vaid saab võimaluse neid turvalises raamistikus, milles on kriitilise tähtsusega turvaline terapeutiline suhe, uuesti kogeda ja läbi töötada. Terapeut ei juhi protsessi aktiivselt, vaid on kohal, toetab ja valideerib kogetut.“

Terapeudid töötavad paaris (alati nais- ja meesterapeut) ning hoiavad turvalist ruumi, kuid ei määra protsessi suunda. “Enamasti ei tea ka terapeut täpselt, kuhu inimene oma kogemusega jõuab – oluline on sügav kohalolu, empaatia ja valmisolek liikuda koos patsiendiga,“ kirjeldas dr Veede. Selline töö eeldab terapeudilt märkimisväärset emotsionaalset stabiilsust ja võimet taluda intensiivseid seisundeid. „On hetki, mis näevad välja väga kaootilised või tavapsühhiaatri jaoks isegi psühhootilised. Terapeudi roll on jääda rahulikuks ja usaldada protsessi.“

Väljaõppes pöörati suurt tähelepanu ka eetilistele küsimustele. MDMA mõju suurendab emotsionaalset avatust ja usaldustunnet, mistõttu peab terapeutiline keskkond olema hästi läbimõeldud ja ettevalmistatud. Kõik programmis osalejad pidid eelnevalt tutvuma MAPSi psühhedeelikumidega toetatud psühhoteraapia eetikakoodeksiga, mis käsitleb turvalisust, vastastikust nõusolekut ning terapeudi vastutust muutunud teadvusseisunditega töötamisel.

„Vastastikune nõusolek on keskne põhimõte – kõik piirid lepitakse kokku enne annustamissessiooni ning neid ei muudeta sessiooni ajal,“ selgitas dr Veede. Näiteks puudutuse kasutamine, selle kasutamise eesmärk, aeg ja viis lepitakse eelnevalt kokku ning seda kokkulepet ei muudeta ka intensiivse kogemuse ajal. Arvestades osaleja suurenenud haavatavust muutunud teadvusseisundis, on ka seksuaalsed piirid rangelt fikseeritud ja igasugune seksuaalne kontakt keelatud.

Õppekava üks osa oli ka juhendatud hingamistöö (Grof® Breathwork) päev, mille käigus osalejad töötasid paarides, vaheldumisi kogejana ja toetavas rollis. Tegemist oli struktureeritud ja juhendatud meetodiga, mis aitas mõista ja isiklikult kogeda muutunud teadvusseisundite olemust ning nende turvalist toetamise viisi terapeutilises raamistikus. „Pool päeva saime ise selle kogemuse ja teine pool päeva olime paarides nii, nagu see meetod ette näeb,” kirjeldas dr Veede. 

Rahvusvaheline osalejaskond ja kogenud koolitajad

Väljaõppel osales dr Veede sõnul üle 70 vaimse tervise spetsialisti eri riikidest. Osalejate seas oli psühhiaatreid, kliinilisi ja mittekliinilisi psühholooge ning erineva taustaga terapeute. „Seal oli inimesi üle terve maailma – USAst, Uus-Meremaalt, Liibanonist, Egiptusest - aga valdav enamik oli Euroopa riikidest,” kirjeldas ta. Lisaks temale osales väljaõppel ka teine Eestist pärit osaleja, jungiaanlik psühhoterapeut Raimo Kaarlaid.

Õppejõud olid Marcela Ot’alora ja Bruce Poulter, kellel on mõlemal pikaajaline kogemus MAPSis MDMAga toetatud teraapia uuringutes ning terapeutide koolitamises. Dr Veede tõi esile, et koolitajate tugevus seisnes nii praktilises kogemuses kui ka õpetamise stiilis. „Nad on MAPSi teise faasi uuringute algusest saadik töötanud paljude erinevate keeruliste juhtumitega,” selgitas ta. Oluliseks pidas ta ka seda, et koolitajad rääkisid avatult oma kogemustest ja jagasid oma eksimusi. See peegeldas koolitajate professionaalsust ning kinnitas, et ka pikaajalise kogemusega terapeudid peavad oma tööd pidevalt analüüsima ja edasi arendama.

Dr Veede sõnul oli õpetamisviis tasakaalustatud ja interaktiivne. Loengud vaheldusid arutelude, rühmatööde ja praktiliste harjutustega, mis hoidsid tähelepanu ja võimaldasid teemadesse süvitsi minna. „See ei olnud ainult teoreetiline käsitlus – jagati palju reaalseid juhtuminäiteid ja arutati ka keerulisi terapeutilisi situatsioone,“ ütles ta.

Pildil vasakult: Raimo Kaarlaid, Marcela Ot’alora, Bruce Poulter ja Viljar Veede

Professionaalne tähendus 

Dr Veede sõnul oli tegemist professionaalse ja suurepäraselt üles ehitatud väljaõppega, mis pakkus talle erialaselt ühe kõige huvitavama õpikogemuse.

Väljaõpe on mõjutanud ka tema kliinilist praktikat. Ta tõi esile, et on hakanud veelgi enam väärtustama sisemaailma kogemuse tähtsust ning andma patsiendile rohkem aega kogetuga kontaktis olemiseks. „Oluline on mitte kiirustada inimest protsessist välja, vaid võimaldada tal oma sisekogemust rahulikult uurida ja mõtestada,“ kirjeldas ta.

Samuti lisas ta, et väljaõppe üks suurimaid väärtusi oli uute kontaktide ja koostöövõimaluste tekkimine. Rahvusvahelistes vestlustes sai selgelt nähtavaks, et eri riigid liiguvad valdkonna arendamisel väga erinevas tempos ning erinevate lähtekohtadega – mõnes riigis on fookuses regulatiivsete raamistikute kujundamine, teisal arendatakse koolitussüsteeme, otsitakse võimalusi teadustöö laiendamiseks või aktiivselt võimalusi uute teraapiavormide kasutuselevõtuks. Ühiseks jooneks on aga kasvav huvi ja vajadus pädevate spetsialistide järele.

Dr Veede sõnul on vahetul suhtlusel rahvusvaheliste kontaktidega eriline väärtus, mida ei ole võimalik täielikult asendada millegi muuga. Kohapeal tekib usaldus, ühine arusaam ning võimalus arutada metoodilisi ja regulatiivseid küsimusi otse nende ekspertidega, kes on valdkonna arengus keskset rolli mänginud. Tema hinnangul loob sellise võrgustiku arendamine eelduse, et SA TAIP saaks jätkata valdkonna vastutustundlikku ja teaduspõhist arendamist.

SA TAIP peab oluliseks, et rahvusvahelistes väljaõpetes ja aruteludes kogutud teadmised jõuaksid ka Eestisse. See toetab teaduspõhise ja tasakaalustatud arutelu kujunemist psühhedeelikumidega toetatud teraapia üle ning aitab kavandada edasisi samme Eestis.

MAPS jätkab rahvusvahelise väljaõppe korraldamist ning 2026. aasta jooksul on kavandatud uued koolitused mitmes riigis, sealhulgas Itaalias, Liibanonis ja Mehhikos. 

Jaanuaris toimunud väljaõppe kohta loe lähemalt PATTERNI kodulehelt:
https://pattern.swiss/training-and-education/maps-in-switzerland-2026/ 

PATTERNi kohta loe lähemalt nende kodulehelt:
https://pattern.swiss/

MAPSi kohta loe lähemalt nende kodulehelt:
https://maps.org/ 

MDMAga toetatud teraapia ei ole käesolevalt ametlikult näidustatud ühegi psüühikahäire ravis. MDMA kasutamine psühhiaatrilistel näidustustel on väljaspool kliinilisi uuringuid võimalik Šveitsis ja Austraalias vaid eritingimustel, nt compassionate use programmi raames. 2024. aastal lükkas USA Ravimi- ja Toiduamet (FDA) tagasi taotluse MDMA kasutuselevõtuks PTSH ravis, viidates vajadusele täiendavate andmete ja analüüside järele. MDMA regulatiivne heakskiit ja kasutuselevõtt on hetkel ebaselge, kuid rahvusvaheliselt jätkub teadustöö ja valdkonna edasiarendamine.