ERPPAD (Efficacy in Relapse Prevention: Psilocybin in Alcohol Use Disorder With Depressive Symptoms) uuringu kokkuvõte toob esile et kuni 40% alkoholi tarvitamise häirega inimestest kogeb depressiooni, mis suurendab varajase tagasilanguse riski kolmekordselt.

„Alkoholi tarvitamise häire on jätkuvalt üks olulisemaid ja raskemini ravitavaid rahvatervise probleeme, millega kaasnevad sageli depressioon ja suur tagasilanguse risk. Hiljutise uuringu hinnangul saab tõhusat ravi vaid 1,7 protsenti alkoholi tarvitamise häirega inimestest, mis on selge meeldetuletus erakordselt suurest lõhest ravivajaduse ja abi tegeliku kättesaadavuse vahel,“ kommenteeris Euroopa psühhedeelikumide teadus- ja tervishoiupoliitika organisatsiooni PAREA (Psychedelic Access and Research European Alliance) asutaja ja tegevjuht Tadeusz Hawrot oma LinkedIni lehel.

Alkoholiga seonduvad probleemid puudutavad iga viiendat eestimaalast

Euroopa on WHO andmetel kõrgeima alkoholitarbimisega piirkond maailmas – täiskasvanud tarbivad keskmiselt 9,2 liitrit puhast alkoholi aastas. Alkohol põhjustab Euroopas igal aastal ligi 800 000 surma, peamiselt südame-veresoonkonnahaiguste ja vähi tõttu.

„2019. aastal põhjustas alkohol WHO Euroopas peaaegu iga kolmanda vigastussurma, 42% tapmistest, 37% enesetappudest ja 35% liiklussurmadest,“ lisas Hawrot.

Eestis mõjutavad alkoholi tarvitamisega seotud probleemid kümneid tuhandeid inimesi. Tervise Arengu Instituudi (TAI) uimastite ja sõltuvuste osakonna juhatajan Anneli Sammel tõi eelmisel aastal välja, et Eestis kuulub iga viies täisealine suure terviseriskiga alkoholitarvitajate hulka. Alkoholist tulenevad kahjud on Eestis suured – Sotsiaalministeeriumi andmetel ulatus alkoholi tarbimisega seotud kogukulu 2023. aastal 510 miljoni euroni ehk 1,3 protsendini sisemajanduse koguproduktist.

Alkoholitarvitamise häire raviteenusele pöördus 2024. aastal 2813 inimest, 2025. aastal 2809 inimest. Kokku on „Kainem ja tervem Eesti“ programmi vältel (2023-2025) saanud alkoholitarvitamise ravi teenust 6491 inimest.

Euroopa vajab rohkem suuri ja kvaliteetseid uuringuid

Hawroti sõnul vajab Euroopa rohkem suuri kõrge teadusliku kvaliteediga uuringuid, mis looksid tulevikus tugeva tõendusbaasi võimalike ravimeetodite hindamiseks.

„ERPPAD paistab silma kui täielikult Euroopas läbiviidav kolmanda faasi uuring ning minu teada on see esimene kolmanda faasi uuring maailmas, mis hindab klassikalist psühhedeelikumi sõltuvushäire ravis. Samuti viiakse Euroopas läbi täieulatuslikku kolmanda faasi uuringut ketamiini kasutamisest alkoholi tarvitamise raske häire ravis. See on veel üks märk sellest, et Euroopa saab ja peaks selles valdkonnas mängima palju tugevamat rolli,“ sõnas Hawrot.

Kolmanda faasi kliiniline uuring on enne ravimi võimalikku turustamist viimane ning suurim etapp, kus ravi tõhusust testitakse juba suuremas patsientide rühmas.

Psühhedeelikumide kasutamine alkoholisõltuvuse raviks ei ole uus idee

Psühhedeelikum psilotsübiin on andnud paljulubavaid tulemusi nii depressiooni kui ka sõltuvuste ravis. Hawrot tõi esile, et psühhedeelikumide võimalik kasutamine sõltuvuste ravis ei ole uus idee.

„1950. aastate lõpus osales Anonüümsete Alkohoolikute kaasasutaja Bill Wilson LSD-uuringutes ning julgustas täiendavalt uurima, kas psühhedeelikumid võiksid aidata inimestel alkoholisõltuvusest taastuda. Aastakümneid hiljem uuritakse seda küsimust nüüd sellise teadusliku rangusega, mis on vajalik tänapäeva meditsiini ja poliitika kujundamiseks,“ lias Hawrot.

Nîmes’i ülikoolihaigla (Centre Hospitalier Universitaire de Nîmes) ja Montpellier’ Ülikooli teadlaste eestvedamisel algatatud uuringus võrreldakse suure annuse ja väikese annuse psilotsübiiniga toetatud psühhoteraapiat kuue kuu jooksul. 2024. aasta veebruaris käivitatud Psilocybin Alcohol Depression (PAD) pilootuuring näitas, et psilotsübiiniga toetatud psühhoteraapia (PAP) on teostatav ja patsientidele vastuvõetav.

Esmased tõhususe analüüsid näitasid, et 12 nädala järel vähenes 25 mg psilotsübiini saanud rühmas võrreldes kontrollrühmaga oluliselt nii alkoholi tarvitamise päevade arv kui ka alkoholi tarvitamise tungi sagedus. Tagasilanguse määr oli 25 mg rühmas 35% ja kontrollrühmas 50%.

ERPPAD-uuringus võrdlevad teadlased suurema ja väiksema annusega psilotsübiiniga toetatud psühhoteraapia mõju alkoholi tarvitamise häire ja depressiivsete sümptomitega inimeste tagasilanguse ennetamisel. Uurijate hüpotees on, et suurema annusega ravi on kuue kuu jooksul tagasilanguse ennetamisel tõhusam kui väiksema annusega ravi.

Tadeusz Hawrot esineb TAIP rahvusvahelisel teaduskonverentsil

Tadeusz Hawrot esineb 8.-9. oktoobril toimuval Eesti esimesel rahvusvahelisel teaduskonverentsil, mis käsitleb psühhedeelikumidega toetatud teraapiat.

Hawrotil on üle 15 aasta kogemust Euroopa Liidu institutsioonidega koostöös ajutervise poliitika kujundamisel. Ta on juhtinud huvikaitsetegevusi organisatsioonides nagu European Brain Council ja European Federation of Neurological Associations ning panustanud Maailma Terviseorganisatsioonis neuroloogilisi haigusi käsitleva ülemaailmse tegevuskava koostamisse.

PAREA asutaja ja tegevjuhina keskendub ta psühhedeelikumidega toetatud teraapia rakendamisele ja Euroopa tervishoiusüsteemi valmisoleku kujundamisele. Tema teadusartikleid on avaldatud ajakirjades The Lancet Neurology, The Lancet Global Health ja Nature Reviews Neurology.

Tutvu konverentsi programmi, esinejate ja piletiinfoga siin: https://www.sataip.ee/konverents