Kahe päeva vältel esitlevad teadlased, arstid ja vaimse tervise valdkonna eksperdid nii Eestist kui välismaalt teaduspõhiseid arenguid, kliinilisi tõendeid ning välisriikide kogemust psühhedeelsete ravimite vastutustundlikust kasutamisest tervishoius.

Konverentsil käsitletakse psühhedeelse teraapia uuringuid ja rakendamist depressiooni, post-traumaatilise stressihäire, ärevus- ja sõltuvushäirete ning mitmete teiste vaimse tervise häirete raviks. Samuti räägitakse Saksamaa näitel kaastundliku kasutamise programmist, mis võimaldab teatud juhtudel raskelt haigetele patsientidele varajast ligipääsu ravimitele, millel veel müügiluba ei ole. Šveitsis saavad arstid taotleda eriluba psühhedeelikumide kasutamiseks mitmete vaimse tervise häirete korral. Ühe näitena võib neid kasutada raskelt haigete vähipatsientide puhul, et leevendada diagnoosiga kaasnevat ärevust ja depressiooni ning surmahirmu ja lootusetuse tunnet.

Eestis on levinumad vaimse tervise probleemid depressioon, ärevushäired, aga ka alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. Tervise Arengu Instituudi 2022. aasta “Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu” lõpparuande kohaselt oli perioodil 2016–2021 ligi veerandil ehk 24,1 protsendil täiskasvanud Eesti elanikest psüühikahäire diagnoos. Euroopa Komisjoni ja OECD arvutuste põhjal tähendab see Eesti riigi jaoks ligikaudu 1,16 miljardit eurot kulu, mis moodustab umbes 2,8 protsenti SKP-st.

Hinnanguliselt ei saa vähemalt 30 protsenti depressiooni diagnoosiga inimestest praegu kasutusel olevatest ravimitest vajalikku abi (World Psychiatry, 2023).

„Vaimse tervise kriisi lahendamiseks peame lisaks ennetusele ja teenuste kättesaadavusele investeerima ka uute ravimeetodite uurimisse ja arendamisse. Vaimne tervis peab olema riiklik prioriteet. Psühhedeelikumidega toetatud teraapiad on üks paljutõotav uuenduslik ravivõimalus, milleks peaksime Eestis juba praegu valmisolekut looma,“ ütles psühhiaater ja Sihtasutuse TAIP nõukogu liige dr Viljar Veede.

Veede arvates näitab kasvav hulk hilise faasi kliinilisi uuringuid ja suurte ravimifirmade huvi valdkonna vastu, et psühhedeelne teraapia on liikumas uuringutest rakendamise suunas. Praegu on psühhedeelikumidega toetatud teraapia kättesaadav näiteks Saksamaal, Šveitsis, Kanadas, Norras, mõnedes USA osariikides ja Austraalias.

„Psühhedeelikumide ravipotentsiaal seisneb nende võimes suurendada aju neuroplastilisust. See aitab teraapia toel muuta psüühikahäiretega seotud negatiivseid mõtte-, tunde- ja käitumismustreid ning luua uusi seoseid, mis aitavad elukvaliteeti tõsta,“ selgitas Veede.

„Psühhedeelikumidega toetatud teraapia ei ole universaalne ravimeetod kõikide vaimse tervise probleemide korral. See võiks pakkuda meile täiendava ravivõimaluse, kuid ei ole kindlasti mõeldud asendama olemasolevaid ravivõimalusi. Iga raviotsuse puhul peab põhinema teaduslikul tõendusel, patsiendi põhjalikul hindamisel ning arsti ja patsiendi koostööl. On tõesti ka olukordi, kus selline ravi ei ole patsiendile näidustatud või sobiv,“ lisas Veede.

Sihtasutus TAIP korraldatav konverents toob kokku ligi 20 eksperti, kelle hulgas on mitmeid maailmas tunnustatud nimesid nagu näiteks professor David Nutt (Suurbritannia), professor Robert Schoevers (Holland), dr Helena Aicher (Šveits) ning dr David Erritzoe (Suurbritannia), kes kuulus 2025. aastal maailma 0,1 protsendi mõjukaimate teadlaste hulka. Eesti vaimse tervise ravi võimalustest ja kitsaskohtadest räägivad näiteks psühhiaatrid Anne Kleinberg ja Viljar Veede, aga ka patsientide esindajad ning TAIP stipendiumi toel välismaal väljaõppes viibivad vaimse tervise spetsialistid.

Sihtasutus TAIP (Teraapia Arenduseks ja Innovatsiooniks Psühhedeelikumidega) on 2024. aastal asutatud mittetulunduslik huvikaitseorganisatsioon, mis seisab psühhedeelsete ravimite vastutustundliku ja teaduspõhise terapeutilise kasutuselevõtu eest Eesti tervishoiusüsteemis. TAIPi koostööpartnerid on Euroopa psühhedeelsete ravimeetodite teadus- ja huvikaitseorganisatsioon PAREA ja advokaadibüroo LINDEBERG. Konverentsi partner on Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liit (EPILL).

Lisainfo:
Meelika Hirmo
SA TAIP kommunikatsioonijuht
Tel: 50 41258
e-post: meelika.hirmo@sataip.ee