„Eestis on märkimisväärne hulk inimesi, kelle vaimse tervise häired vajavad intensiivset sekkumist ning kelle jaoks ei paku olemasolevad ravivõimalused piisavat leevendust. Hinnanguliselt ei saa vähemalt 30 protsenti depressiooniga inimestest praegu kasutusel olevatest ravimitest vajalikku abi. Raskete vaimse tervise häiretega kaasneb meie inimeste langenud elukvaliteet, kannatanud lähisuhted, vähenenud tervelt elatud aastad ja kõrge suitsiidioht,“ selgitas SA TAIP tegevjuht Oliver Berg.

Berg tõdes, et endiselt on piiratud tõhusate ravivõimaluste valik näiteks posttraumaatilise stressihäire ja sõltuvushäirete korral.

Tervise Arengu Instituudi 2022. aasta “Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu” lõpparuandest ilmneb murettekitav pilt: perioodil 2016–2021 oli ligi veerandil ehk 24,1 protsenti täiskasvanud Eesti elanikest psüühikahäire diagnoos. Euroopa Komisjoni ja OECD arvutuste põhjal tähendab see Eesti riigi jaoks hinnangulist kulu suurusjärgus 2,8 protsenti SKP-st ehk 1,16 miljardit eurot.

"Vaimse tervise valdkond vajab lisaks ennetusele ja olemasolevate teenuste kättesaadavuse parandamisele ka investeeringuid uute ravimeetodite uurimiseks ning rakendamiseks. Selleks tuleb kujundada vaimne tervis riiklikult selgeks prioriteediks ning tagada innovatsiooniks ja arendustegevuseks vajalikud ressursid. Psühhedeelikumidega toetatud teraapiad on üks näide innovatiivsetest ravivõimalustest, mille kasutuselevõtuks peaksime Eestis juba praegu valmisolekut looma,“ lisas Berg. 

Üle maailma on liigutud psühhedeelikumidega toetatud teraapiate teadusuuringutelt üha enam nende praktilise rakendamise suunas. Kasvav hulk hilise faasi kliinilisi uuringuid annab alust hinnata neid ravimeetodeid kindlate näidustuste korral piisavalt tõhusaks ja ohutuks. Psühhedeelikumide kasutamise vastu ravimitööstuses on üha suuremat huvi hakanud tundma ka tunnustatud suured ravimifirmad. Hiljuti teatas maailma suurim ravimifirma Eli Lilly, et ostab ligikaudu 2,8 miljardi USA dollari eest biotehnoloogiaettevõtte AtaiBeckley, mis arendab psühhedeelseid ravimeid vaimse tervise häirete raviks. Järjest enam riike (Saksamaa, Tšehhi, Norra, Austraalia) loovad võimalusi patsientidele varajaseks ligipääsuks või kujundavad õigusraamistikke psühhedeelikumide kasutamiseks tervishoius.

Esimesed kinnitatud kohtumised toimuvad 11. augustil Parempoolsete, 31. augustil Sotsiaaldemokraatide ning 2. septembril Reformierakonna esindajatega. TAIP on kohtumise sooviga pöördunud kõikide parlamendierakondade poole. 

SA TAIP tugineb ühtlasi Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni (VATEK) poliitikasoovitustele Riigikogu 2027. aasta valimisteks. VATEK soovitab võtta Eestis kasutusele uuenduslikke ja teaduspõhiseid ravi- ning teraapiameetodeid, hinnata nende mõju täiendavate uuringutega ning eraldada vaimse tervise valdkonnas ressursse innovatsiooni- ja arendustegevuseks. 

Täismahus SA TAIP kiri Eesti erakondadele

Lugupeetud ...,

Kirjutame Teile vaimse tervise huvikaitse organisatsioonist Sihtasutus TAIP. SA TAIP töö eesmärgiks on võimaluste loomine ja arendamine psühhedeelikumidega toetatud teraapiaks (PTT) Eestis. Näeme vaimse tervise valdkonnas vajadust innovatsiooniks, mille juurde kuuluks psühhedeelsete ravimite vastutustundlik ja teaduspõhine kasutuselevõtt.

Üha enam mõistame vaimse tervise kriisi ulatust. Paljudel inimestel, kes vaimse tervise häirete all kannatavad, pole praegu piisavalt toimivaid ravivõimalusi. Vähemalt 30% depressiooni all kannatavatest patsientidest ei saa täna kasutuselolevatest ravimitest abi. Lisaks puuduvad head ravivõimalused PTSH ja sõltuvushäirete raviks. Sellest tulenevalt võetakse globaalselt üha enam kasutusele innovatiivseid raviviise nagu psühhedeelikumidega toetatud teraapia, mida toetab kasvav hulk hilise faasi kliinilisi uuringuid. Näeme üle maailma konkreetseid samme nende kasutamisel tervishoius: lisaks kliinilistele uuringutele on üha enam riike tagamas niinimetatud varajase ligipääsu programme ja kujundamas juriidilist raamistikku psühhedeelsete ravimite laiemaks reguleerimiseks. Kaalukateks eeskujudeks Euroopas on riigid nagu Saksamaa Liitvabariik, Tšehhi, Norra Kuningriik ja Šveitsi Konföderatsioon.

Laiapõhjaliselt kliiniliselt testitud ning mitmetes riikides kasutuselevõetud ained nagu psilotsübiin ja MDMA kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, mis piirab tõsiselt nende rakendamist tervishoius. Varajase ligipääsu programmid võimaldavad küll aidata väga raskelt haigeid patsiendirühmi, kuid nende ulatus ei võimalda aidata piisavat hulka abivajajaid täna mitte üheski riigis. Ka ei ole varajase ligipääsu programmid mõeldud olema pikaajaline ja lõplik lahendus. Alternatiivina on riigid nagu Tšehhi ja Austraalia viinud sisse seadusemuudatuse, mis võimaldab neid ained meditsiinilisel eesmärgil seaduslikult kasutada. Sellest tulenevalt soovime kohtuda Riigikogu 2027. aasta valimistel osalevate erakondade esindajatega, et arutada Eestis psühhedeelikumidega toetatud teraapia seaduslikku kasutuselevõttu vaimse tervise häirete ravis.

Tugineme siinjuures Sotsiaalministeeriumi strateegilise partneri Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni (VATEK) poliitikasoovitustele Riigikogu 2027 valimisteks (lisatud manusega). Punkt 6 keskendub innovatsioonile ja sõnastab vajadustena:

● Võtta Eestis kasutusele uuenduslikud ja teaduspõhised ravi- ja teraapiameetodid ning vajadusel hinnata nende mõju täiendavate uuringutega.
● Eraldada vaimse tervise eelarvest eraldi ressurss innovatsiooni- ja arendustegevusteks.

Mõlemad konkreetsed punktid on lähtepunktiks arutelule, mida soovime pidada erakondade esindajatega, kes vastutavad Riigikogu 2027 valimisprogrammide sotsiaalvaldkonna ja eriti tervishoiu eest.

Kavandame kohtumisi alates juulikuu teisest poolest. Oleme kohtumisteks valmis ka augustis ja varakult septembris.

Oleme rõõmuga valmis vastama täiendavatele küsimustele.

Lugupidamisega,

Oliver Berg
SA TAIP juhatuse liige

VATEKi vaimse tervise ja heaolu poliitikasoovitused 2027. aasta Riigikogu valimisteks