Kliinilised uuringud: hoogne psilotsübiini ravivõimaluste uurimine

Rootsi esimeses kliinilises uuringus uuriti psilotsübiini ja psühholoogilise toe kombinatsiooni tõhusust depressiooni ravis. Uuring PSIPET algas aastal 2020  ja kestis kuni 2023. aastani ning see viidi läbi Karolinska Instituudis. Tegemist oli II faasi topeltpimeda randomiseeritud kontrollgrupiga uuringuga, milles osales 30 patsienti. Uuringus võrreldi psühholoogilise toega kombineeritud psilotsübiini doosi mõju aktiivse platseeboga. Uuring sai võimalikuks suuresti tänu sihtasutusele TAIP analoogsele organisatsioonile Rootsi Psühhedeelse Teaduse Võrgustik (Nätverket för Psykedelisk Vetenskap, NPV), millest on juttu allpool. Uuringut rahastas sihtasutus Norrsken Mind koos Rootsi Teadusagentuuriga. Uuringu tulemusi ei ole veel avalikustatud.

2021. aastal viidi läbi märgiline uuring, kus võrreldi elektrokonvulsioonravi (ECT, electroconvulsive therapy) ketamiini infusioonraviga raviresistentse depressiooni näidustusel. See oli üks esimesi sellelaadseid randomiseeritud kliinilisi uuringuid, kus ketamiini infusioonravi võrreldi olemasoleva efektiivse ravimeetodiga. Uuringu tulemused näitasid, et ketamiini infusioonravi on efektiivne ja ohutu ravi depressioonile, ehkki jääb oma efektiivsuselt elektrokonvulsioonravile mõnevõrra alla. Sellegipolest oli uuringul märgiline mõju Rootsi psühhiaatrilise ravi maastikule – pärast uuringu avalikustamist tõusis huvi ketamiiniravi kasutamise vastu Rootsis.  

2024. aastal alustati Rootsis lausa kolme psühhedeelikumide mõju uuriva kliinilise uuringuga. Karolinska Instituudis läbi viidav CAPSI vältab kaks aastat ning selles uuritakse psilotsübiini efektiivsust ja potentsiaalseid kõrvalmõjusid vähidiagnoosiga seotud depressiooni ravis. Tegemist on II faasi topeltpimeda randomiseeritud kontrollgrupiga uuringuga, milles osaleb 100 patsienti. Uuringus võrreldakse psilotsübiini aktiivse platseeboga. Uuringut rahastab Rootsi Teadusagentuur. 

Lisaks alustati eelmisel aastal Lundi ülikoolis kliinilise uuringuga, mis hindab psilotsübiini efektiivsust ja ohutust anoreksia ravis. Tegemist on randomiseeritud kontrollgrupiga uuringuga, milles võrreldakse psilotsübiini efektiivsust standard ravimeetodiga. Uuringusse kaasatakse 40 patsienti ning seda rahastab sihtasutus Norrsken Mind. 

Rootsi teadlased löövad kaasa ka esimeses Euroopa Liidu rahastatud PsyPal kliinilises uuringus, milles analüüsitakse, kas psilotsübiini toega teraapia võiks leevendada psühholoogilisi vaevusi, mille all kannatavad kroonilise ravimatu haigusega diagnoositud patsiendid. Uuringut viib läbi 19-liikmeline rahvusvaheline konsortsium ning selles osaleb üle saja patsiendi mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Rootsis. 6.5 miljoni euroga rahastatud taotluse üks algataja oli Uppsala Ülikooli teadlane Ulf Bremberg.

Psühhedeelikumidega seotud teadus- ja õppetöö Rootsi ülikoolides

Lisaks kliinilistele uuringutele tehakse Rootsis psühhedeelikumidega aktiivselt ka alusuuringuid. Petri Kajonius, Emma Claesdotter-Knutsson ja David K. Sjöström Lundi Ülikoolist on uurinud psühhedeelikume isiksuseomaduste kontekstis.Ühes hiljutises teadusartiklis raporteerivad nad, et psühhedeelikumide tarvitajad raporteerivad vähem depressiooni ja tihedamat keelatud ainete tarvitamist, mis on osaliselt seletatav nende isiksuseomadustega: psühhedeelikumide tarvitajate hulgas esineb kõrgem avatus, mis võib vahendada neid seoseid. Samad teadlased on ka läbi viinud uuringu psühhedeelsete kogemuste tähendusrikkusest Rootsi elanike seas, mis oli esimene sellelaadne uuring Rootsis. Sarnaselt teiste samalaadsete uuringutega üle maailma, luges 85% vastanutest psühhedeelset kogemust oma elu top 10 tähendusrikkaima kogemuse hulka. Lisaks ütles 94% vastanutest, et sellel oli nende elule positiivne mõju, toetades järeldust, et psühhedeelsed kogemused võivad omada inimeste elule suurt mõju. 

Otto Simonsson ja Walter Osika Karolinska Instituudist viivad läbi epidemioloogilisi uuringuid, kus uurivad psühhedeelikumide naturalistliku kasutamise (naturalistic use) seost erinevate vaimse tervise näitajatega. Hiljutised uuringud on näiteks vaadelnud seoseid psühhedeelikumide kasutamise ning psühhootiliste sümptomite vahel nii Rootsi kui ka USA ja UK populatsioonides. Rootsis läbi viidud uuring noorukieas kaksikute valimil näitas, et psühhedeelikumide kasutamine oli seotud psühhootiliste sümptomite madalama esinemissagedusega. Seevastu noortel, kellel on suurem geneetiline soodumus skisofreenia või I tüüpi bipolaarse häire suhtes, seostus psühhedeelikumide tarvitamine rohkemate maania sümptomitega kui väiksema geneetilise soodumusega noorukitel. Oluline on märkida, et 99% valimisse kuulunud noortest tarvitasid ka muid psühhoaktiivseid aineid, mistõttu oli tuli analüüs kohandada aine-spetsiifilise tarvitamise suhtes. USA ja UK valimil läbi viidud longituuduuring näitas, et psühhedeelikumide tarvitamine võib mõjutada psühhootiliste sümptomite esinemist inimestel, kellel esineb isiklikus või perekondlikus anamneesis psühhootiliste sümptomitega häireid. Veel on Otto Simonsson ja Walter Osika panustanud uuringutesse, mis analüüsivad psühhedeelikumide kasutamise ja peavalude ning psühhiaatrilise riski vahelisi seoseid. 

Rebecca Böhme Linköpingi Ülikoolist kasutab psühhedeelseid sekkumisi, et uurida mina-teise eristamist (self-other distinction) psühhiaatrilistes häiretes. Hiljutises uuringus kasutasid nad ketamiini, et esile kutsuda teisenenud enesetaju seisundeid ning leidsid, et ketamiin vähendab eristust enda ja teiste tekitatud puudutuse vahel. See teadustöö panustab meie arusaama enesetajust psühhiaatrilistes häiretes - sellest, kuidas inimene kogeb iseennast, oma identiteeti ja kehapiire.

Professor Pehr Granqvist on huvitatud psühhedeelikumide uurimisest spirituaalsuse ja religiooni kontekstis. Hiljuti on ta avaldanud ettepanekud tuleviku uurimistöödeks sellel suunal. 

Dr. Pär Halje Lundi Ülikoolist uurib katseloomade peal, kuidas psühhedeelikumid mõjutavad aju toimimist ajurakkude tasandil ja võivad seeläbi tekitada muutusi tajus ja tunnetuses. Teine hiljutine uuring vihjab sellele, et LSD (klassikaline psühhedeelikum) ja ketamiin (mitteklassikaline) tekitavad teisenenud teadvuse seisundeid läbi erinevate mehhanismide: nii ketamiin kui ka LSD vähendasid ühenduvust erinevate ajupiirkondade vahel, kuid ketamiiniga kaasnes samaaegselt suurenenud ajurakkude aktiivsus ajupiirkondade siseselt.   

Rootsi ülikoolides ei tehta aga psühhedeelikumidega ainult teadustööd, vaid pakutakse ka psühhedeelikumidega seotud õppeaineid. Näiteks on Karolinskas loetud õppeainet “Psychedelic Science – Past, Present, Future”, praegu saab võtta kursust “Psychedelic Science: From Preclinical Studies to Clinical Practice”, Lundi ülikoolis pakutakse ainet “Psychology: The Science of Psychedelics (PSYT40)” ning Stockholmi ülikool pakub ainet “Advanced Psychedelic Science Journal Club & Factory”. Seega loob hoogne teadus- ja õppetöö head eeldused psühhedeelikumidega seotud teaduse ja spetsialistide järelkasvuks. Seda on veelgi hoogustanud Rootsi Psühhedeelse Teaduse Võrgustiku (Nätverket för psykedelisk vetenskap, NPV) välja antavad preemiad tudengite lõputöödele, mis on tehtud psühhedeelikumide teemal. Idee võeti üle Soome kolleegidelt PsyTy organisatsioonis ning selle tulemusel laekub igal aastal kuni 15 psühhedeelikumidega seotud lõputööd preemiakonkursile, millel on kindlasti mõju valdkonna tulevikule Rootsis. 

Organisatsiooniline tegevus

Rootsi kuulub Põhjamaade Psühhedeelse Teaduse Võrgustikku (The Nordic Network for Psychedelic Science), mis ühendab psühhedeelikumidega toetatud psühhoteraapia valdkonna teadlasi. Koos Kopenhaageni ja Johns Hopkinsi ülikoolidega avaldati 2022. aastal artiklite kogum psühhedeelsete ravimite psühhoterapeutilise manustamise raamistiku kohta, mille juhtkiri koos 11 teadusartikliga on leitav siit. Sel aastal korraldati ka kolmest ettekandest koosnev webinariseeria “A European perspective on psychedelics research, from pharmacology to clinical effects”, mis keskendus just Euroopas psühhedeelikumidega tehtavale teadusele.  

Psühhedeelse teaduse eestvedajaks Rootsis on Rootsi Psühhedeelse Teaduse Võrgustik (Nätverket för psykedelisk vetenskap, NPV). Tegemist on 2016. aastal loodud mittetulundusühinguga, mille eesmärk on ühendada erinevate psühhedeelsete teadusvaldkondade Rootsi teadlased omavahel ja ka rahvusvaheliste partneritega ning toetada teadlaste võimalusi teha uurimistööd psühhedeelikumidega. NPV seniseks suurimaks saavutuseks võib pidada Rootsi esimese psühhedeelse kliinilise uuringu PSIPET võimalikuks tegemist. Nimelt suunas NVP märkimisväärse annetuse (mille tegi filantroop) ettevõtte Osmond Labs AB asutamisse, mille eesmärk oli tagada juurdepääs GMP-sertifikaadiga (ravimite toomiseks vajalik standard) psilotsübiinile. Selle kaudu ületati üks peamistest takistustest – meditsiinilise kvaliteediga psilotsübiini puudumine –, luues seeläbi aluse esimesele psühhedeelsele kliinilisele uuringule Rootsis. Tegevuse mõju on ka täna suur, sest nagu ülalt näeme, on kõik täna töös olevad kliinilised uuringud seotud just psilotsübiiniga. Teadlaste võrgustumiseks ning teadustöö tulemuste levitamiseks korraldab NPV iga-aastast rahvusvahelist teaduskonverentsi, millest järgmine leiab aset juba 26-27. septembril Stockholmis ning toob kokku rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud teadlased. Konverentsi kavaga saab lähemalt tutvuda siin. 

Oluline osapool Rootsi psühhedeelse teaduse maastikul on sihtasutus Norrsken Mind, mis toetab uuringuid psühhedeelsete ainete ja vaimse tervise häirete ravis. Norrsken Mind keskendub raha kogumisele ja annab välja toetusi uuringute elluviimiseks. Selle kõrvalt tegeletakse ka teavitustöö ja huvikaitsega. Norrsken Mind on rahastanud paljusid selles artiklis toodud uuringuid, näiteks Rootsi esimest kliinilist uuringut PSIPET ja anoreksia uuringut, Walter Osika ja Otto Simonssoni teadustöid. Muuhulgas on sihtasutus rahastanud uuringuid teistes Põhjamaades, Norras ja Taanis. Rahastamise siht on laiem, kui vaid teadusuuringud: rahastatud on ka näiteks psühhedeelse teaduse konverentsi Norras (2022) ja raportit, mis uuris psühhedeelse ravi hüvitamise võimalusi Euroopas. Kõikide toetatud uuringutega saab tutvuda siin. 

Kokkuvõtteks

Vaatamata õitsevale teadustööle on psühhedeelse ravi kättesaadavus Rootsis väljaspool kliinilisi uuringuid patsientidele sarnaselt teiste Euroopa riikidega äärmiselt piiratud. Sarnaselt Eestile saab seaduslikult pakkuda vaid ketamiini infusioonravi ning ketamiiniga toetatud psühhoteraapiat. Kasutusel on esketamiini ninasprei Spravato, lisaks kasutatakse ketamiini off-label depressiooni näidustusel.  

Loodame, et Rootsis muutub psühhedeelse toega teraapia kättesaadavus lähiaastatel senisest märgatavalt paremaks. Käimasolevate uuringute rohkus ning aktiivne koostöö rahvusvaheliste partneritega viitavad selgelt, et Rootsi positsioneerib end tugevalt selles teemas Euroopa tegijate esiritta. Kui teadustulemused on positiivsed ja rahastus jätkub, on Rootsil võimalus olla üks esimesi riike regioonis, kus psühhedeelikumidega toetatud teraapia rakendamine muutub ka päriselt võimalikuks.

Sihtasutusel TAIP on kindlasti plaanis külastada Rootsi  konverentsi, kus lisaks valdkonna uusimate arengutega tutvumisele on plaanis kohtumised Põhjamaade võrgustiku ning Rootsi Psühhedeelse Teaduse Võrgustikuga, kelle suurest kogemustepagasist õppida soovime. Eesti huvilistele on Rootsi üks parimaid võimalusi, et valdkonna arengutega tutvuda. Konverents on avatud kõigile huvilistele.