Ukraina sõda, post-traumaatiline stressihäire ja MDMA

Euroopa Parlamendis toimunud arutelu "Psychedelic Research & Access in Ukraine" keskendus küsimusele, kuidas pakkuda tõhusamat abi inimestele, kelle vaimse tervise probleemid on kujunenud sõja tagajärjel.

Sõjast räsitud ühiskonnas on vaimse tervise toetamise vajadus erakordselt suur, kuna post-traumaatiline stressihäire (PTSH) puudutab ülisuurt osa riigi rahvastikust. Kuna PTSH ravis nähakse peamist potentsiaali MDMA-ga toetatud teraapias, tutvustasid selle raviviisi eripärasid muuhulgas dr Eric Vermetten ja prof Geert Dom. MDMA-ga toetatud teraapiat käsitleti nii kliinilise praktika kui teadusuuringute vaatepunktist, näitlikustamaks mismoodi võiks MDMA-d ravimina kasutades pakkuda vajalikku tuge abivajajatele sõjaolukorras.

MDMA sobib selleks teraapiaks hästi, kuna aine suurendab usaldust ja emotsionaalset avatust, mõjutades sealjuures aju hirmukeskuse tööd. See loob soodsad tingimused terapeutiliseks sekkumiseks traumakogemuste mõju leevendamiseks. PAREA avaldas oma kodulehel ka ürituse salvestuse koos kõigi ettekannetega.

MDMA-ga toetatud teraapiat tutvustasid dr Eric Vermetten ja prof Geert Dom. Foto: Erakogu

Oma kogemust jagas Ukraina sõja veteran Stanislav Hibadulin. Mees, kelle parim sõber hukkus tema kõrval lahingus ja kelle surnukeha tuli Stanislavil enda õlgadel turmtulest välja kanda, olles ise samal ajal haavatud. Kuigi mees kaotas lahingus jala, siis füüsilised haavad paranesid, kuid läbielatust tekkinud trauma jäi alles, võttes talt elujõu ja -isu.

Stanislav tunnistas et tema positiivseks pöördepunktiks oli just MDMA-ga toetatud teraapiasessioon. See tõi avanemise, mis võimaldas eluga jätkata ning uuesti rõõmu ja tänulikkust tunda. Mehe sõnul mõistis ta, et sõber on jätkuvalt temaga. Meil tuleb tagada sellele ravile ligipääs, et inimesed nagu Stanislav, ei peaks seda ravi taga otsima, vaid et see oleks olemas ja ligipääsetav.

Arutelul jäi eredalt meelde Leedu Euroopa Parlamendi saadiku Vytenis Andriukaitise lõpukõne. Ta rõhutas, et paljud tänapäeval täiesti tavapärased raviviisid äratasid omal ajal kahtlust või näis ebatõenäoline, et neist kujuneks osa tervishoiusüsteemist. Paljud sarnased nüüdseks tavapärased sekkumised said osaks ravipraktikast tänu arstidele, kes ei lasknud hirmul tundmatuse ees varjutada oma peamist kohustust aidata patsiente. 

See mõte jääb PTT kontekstis elavalt kajama. Ettevaatlikkus on mõistetav ja vajalik, PTT ei ole imeravi ning peame kindlasti arvestama nendega, kellele see oleks vastunäidustatud. Kuid see ei tohi muutuda takistuseks neile, kes vajavad abi siin ja praegu ning seda hetkel ei saa.

Oliver Berg Brüsselis. Foto: Erakogu

Euroopa liigub aruteludest lahenduste suunas

Brüsselis toimunud Euroopa psühhedeelse teraapia huvikaitseorganisatsioonide foorum kinnitas, et mitmes riigis ei arutata enam üksnes teadusuuringute tulemusi, vaid valmistutakse psühhedeelsete ravimite rakendamiseks tervishoius.

Eriti huvitavad olid Norra ketamiiniga toetatud teraapia programmi eestvedaja dr Lowan Stewarti ning Saksamaa professori Gerhard Gründeri ettekanded. Gründeri töö tulemusel sai Saksamaast esimene Euroopa Liidu riik, kus valitud patsientidel on varajase ligipääsu programmi kaudu võimalik saada psilotsübiiniga toetatud teraapiat. Need kogemused näitasid, et teaduspõhiste ravimeetodite kasutuselevõtt eeldab lisaks teadustööle ka läbimõeldud regulatsiooni, poliitilist tahet ja spetsialistide ettevalmistust.

Foorumil tutvustasin SA TAIPi stipendiumiprogrammi (järjekordne konkurss on avatud) kui ühte võimalikku viisi selle viimase väljakutsega tegelemiseks. Uute ravimeetodite kasutuselevõtuks ei piisa üksnes teaduslikest tõenditest ega regulatiivsest raamistikust. Vähemalt sama oluline on tagada väljaõppinud psühholoogide ja psühhiaatrite olemus, kellel on vajalikud teadmised ja oskused nende teraapiate vastutustundlikuks läbiviimiseks. Just selle kompetentsi arendamisse TAIP oma stipendiumitega panustab.

Eesti vajab sisulist ja julget arutelu uute ravivõimaluste üle

Brüsselis kohtusin ka Euroopa Parlamendi liikme Jüri Ratasega, et tutvustada psühhedeelikumidega toetatud teraapia arenguid ning arutada, kuidas Eesti saaks valmistuda uute teaduspõhiste ravivõimaluste kasutuselevõtuks. Poliitikakujundajate teadlikkus valdkonnast on oluline, sest just täna tehtavad otsused mõjutavad seda, kas ja kuidas need ravimeetodid tulevikus patsientideni jõuavad.

Rääkisin vajadusest otsida uusi lahendusi olukorras, kus vaimse tervise probleemide koormus kasvab ning olemasolevad ravivõimalused ei aita kõiki abivajajaid. Selleks on vaja stabiilset tähelepanu ja rahastust nii vaimse tervise teenustele, teadusuuringutele kui ka uudsete ravimeetodite arendamisele. Samuti tuli jutuks avatud dialoogi vajalikkus poliitikute, teadlaste, psühholoogide, psühhiaatrite ja patsientide vahel, et kujundada teadlikku ja vastutustundlikku lähenemist psühhedeelikumidega toetatud teraapiale.

Eestis on hinnanguliselt kümneid tuhandeid inimesi, kelle puhul olemasolevad raviviisid ei ole piisavalt tõhusad. See tähendab, et peame rohkem tähelepanu pöörama uute lahenduste uurimisele ja arendamisele. Brüsselis toimunud arutelud andsid väärtusliku ülevaate sellest, kuidas teised Euroopa riigid selle teemaga edasi liiguvad ja milliseid samme tuleb teha, et ka Eestis oleks võimalik tulevikus uusi ravivõimalusi vastutustundlikult rakendada.

Oliver Berg ja Euroopa Parlamendi liige Jüri Ratas. Foto: Erakogu

Meie töö poliitikakujundajatega ei piirdu üksikute kohtumistega. Oleme loonud kontakti kõigi erakondadega ning panustanud aruteludesse ka varem, näiteks Justiits- ja Digiministeeriumi karistusseadustiku muutmise ettepanekute kommenteerimisel. Juhtisime oma kirjas tähelepanu vajadusele kaasajastada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid puudutavat regulatsiooni ning avada arutelu psilotsübiini, psilotsiini ja MDMA võimalike meditsiiniliste rakenduste üle, lähtudes teiste riikide kogemusest ja ketamiini ning esketamiini kasutamise praktikast.

Kahe tegutsemisaasta jooksul oleme TAIPis näinud julgustavaid märke valdkonna küpsemisest. Nii Eestis kui ka mujal Euroopas kasvab teadlaste, psühhiaatrite, psühholoogide ja poliitikakujundajate huvi psühhedeelikumidega toetatud teraapia vastu. Brüsseli kohtumised kinnitasid mulle, et Euroopa ei aruta enam üksnes seda, kas neid ravimeetodeid tuleks tõsiselt võtta, vaid üha enam seda, kuidas muuta need teaduspõhiselt, ohutult ja vastutustundlikult patsientidele kättesaadavaks. Ka Eesti peab selles arutelus aktiivselt kaasa rääkima.

Autor: Oliver Berg, Sihtasutuse TAIP juhatuse liige